Back To Home Page

Ki’s Sa’q Malsanewey Niliksa’q

Niliksa’q ewey Aknutmaqney Mawio’mi

Niliksa’q na mniku nekwastek mikawe’k Mi’kma’kik aq Unama’kik. Na’tamiaw 20 km. teliske’k aq 14 km. Tel-pittaq. Newkl mawimsiki’kl wutanl Niliksa’q teluisikl Liksa’q, Tke’snuk Liksa’q, D’escousse aq Mekaqnji’jk. Mita kelu’kl elipitue’kl aq kijkuk apaqtuk, mawelkis lukwaqn ekwitamemk Niliksa’q Pukwelkik tleyawultijik Niliksa’q paqasita’snik kwitamtinew, alankua’tinew kisna keptinewultinew. Pukwelkl mtmo’taqne’l nkutey nike’ klaptanewuti, etl-tuklimkl, etlitumk koqoey aq malsano’kuo’ml, eteksipn mita walipotey lukuaqney etek.

Robinaq mtmo’taqneywew

Robinaq malsano'ko'm etek miawikjikank.Robinaq malsano'ko'm etek miawikjikank.
Don Boudrot and the Isle Madame Historical Society

Robinaq wejita’snik St.Heliers, Jersey etek Channel Islands, na’te’l mawkisikuitl wjiknamual Philip weji milesis netui’sket mime’juey. 1760ek, welsitkis tetuji pukwelk peju ekwitamaluksin North America, na nekm aq wjiknamk John aq Charles aq tapusilijik wi’kmawaq, Piponsaq, eltu’tis Robin, Pipon & Company aq pekwatelmi’tis walipot tetuisik Seaflower, mita ketu wekasi’tijl weskwiaql etl-kwitamemkewe’l kikjuk L’uipu’lk.

Wejituisukwisnik Qamso’q, John aq Charles, na we’jitu’tis pkitesnuke’l etek tel-piskwa’timk etl-pituek Chedabuctu Bay. Ula tett, Liksa’q Pitue’k, Charles we’jitoqsip aq wissunkewkis Jerseyman’s Island, aq kisite’tkis ika’tu’n etl-kwitamemkewey na’te’l. Piluey wtmo’taqnuey. Robin, Collas & Company, wel-kne’kek pekwatelkisnl asukom ekwitamemkewe’l walipotl l’kitasiktn Jerseyman’s Island. Klapis ala’tu’tisnl nesiska’ql walipotl aq pukwelkik wenujk Niliksa’q wetapeksultisnik ekwitamtite’wki’k ta’n siawqatmu’tisni’k.


G.J. LeBlancek malsono'k'om lisa'q.G.J. LeBlancek malsono'k'om lisa'q.
Don Boudrot and the Isle Madame Historical Society.

Mi’soqo 1790ek, mtmo’taqney eliwsutasiksip pkitesnuk pitue’k etek maqamikew alsutmi’tis Adam Arsenault, tujiw Cyril Boudreau tujiw nike’ Greg Boucher. Malsano’kuo’m panta’tumkis wjit ekwitamtite’wk aq wikmawaq. Na’sik tetuji knekk ajawtik koqoey aq ta’n telawtik pekwatu’tij, msit wen tettua’tisnik mtmo’taqney. Lukewinu’k pekwatu’tisnl na’tamiaw 35-50 smalki’l newtikiskik elukwet. Ekwitamewinu’k weja’lujik Jersey amujpa wte’pitemuaq naqala’tijik qame’k ke’sk mna’q asite’tasik malie’wultinew; na iknmujik asukom tepknusetk l’mita’new te’s tapuipunqekl elukuti’tij.

Peju’k ketana’tisnik. Charles Robin mtmo’taqney pekwatela’tisnik peju’k ta’n salawa’tasitaq aq kispasasitaq. Mime’jk pijo’lusnik malike’w-iktuk lkitasinew West Indies aq South America ntui’skasinew. Walipotl ta’n wejita’ql Jersey pekisitu’tis ntui’skewey Niliksa’q tujiw tepo’tasiksip kisi-kispasasik mime’juey elkitasik pkitesnuk ntuiskasiktn. 1903ek ta’n malsano’kuom kisitasiksip 1795ek, asoqma’tumkis pkitesknuk pitue’k aq ika’tumkis mawi msiki’k awti etek Liksa’q. Nikana’toqsip Laurence Murray, tley tke’snuk Liksa’q, ta’n teli-assoqma’tasik samqwan-iktuk malsano’kuo’m. Ji’nmuk aq te’sipowk kwetnmi’tis asoqma’tumkek. Kmu’ji’kank etekl tapu’kl eli’kasikl tujiw malsano’kuo’m etek miawe’k. Ke’kwe’k etl-klo’tasiksip tapsunn aq a’tla’wekney. Ilta’tasiksipnek ula malsano’kuo’mek 1911ek aq koqoeyek weskwia’q elkitasiksipnek Cheticamp. Kepjoqa’tasikek 1913ek Robin-ewey malsano’kuom Keptin Thomas Boudreau pekwatelkisnek aq wte’piteml nutsaqikes.

 


Liksa’q

John Jeanek malsano'ko'm liksa'q.John Jeanek malsano'ko'm liksa'q.
Don Boudrot and the Isle Madame Historical Society

Pekije’kek John Robin ki’s pejiwsitek Liksa’q, pejiwsultisni’k nujilukutitki’k aq nutankua’titki’k. We’kaw Keptin Clement Hubert, John Jean Jr. aq John Janvrin, msit wiaqpultisni’k ekwitamemk aq ala’tu’tisni’kl malsano’kuo’mkl.

Pemi-ajelkisnik wenik ewi’ta’tijik, mu nuku’ pasik eymu’tiksipnik ta’n wenik pekisulapnik John Robin. Ula pile’k wenik wenujk wejita’jik Jersey, Channel Islands. Teluisultisni’k Beaudrot, Hubert, Jean, Fixott, Gruchy, Dorey, Janvrin, DeCartaret aq Robinaq me’ kiskuk nemitumk ula wisunn Liksa’q. Eleke’wa’kik tle’ki’k elp pejiwsultisni’k Liksa’q.

Ula Aklasiewki’k aq Wenujki’k Platisnaqki’k. Wenujk ta’n klujjiewto’simk alasutmaqney ketlamsitasultijik peji-wsimkutisni’k L’uipu’lk kespu’tmumkek kisna Acadia wej-tewa’teskusni’k St. Pierre aq Miquelon 1755ek.

Newtiska’q jel pesqunatekewey kaskimtlnaqnipunqekl, ke’sk wejo’tasimk miaw wl-pmia’q, Tke’snuk Liksa’q aq Liksa’q wel-pmiaqsipnl wutanl. Maw sa’qewey mtmo’taqney Liksa’q (1980ek) na LeBrunek IGA. Panta’siksip 1863ek, teluisiksip “Lebrun’s Ltd.”, alsutkip Jean M. LeBrum, tley Brevilla, France. John Jean alsutkis mtmo’taqney teluisik “Jean, DeCartet & Levesconte” eteksip tke’snuk LeBrunek. Ula mtmo’taqney alsutmi’tip temikewey etli-epatua’timkewey etek pektaqi-pkewe’k mtmo’taqnewo’kuomuew aq Malsano’kuo’muew, staqa pilue’k mime’jue’ka’tite’wk. Donovanaq ala’tu’tisnl ne’siskl meski’kl malsano’kuo’ml, jel newte’jk ukmuljin te’siska’ql atlika’timk telki’k. Pilue’k ji’nmuk aq e’pitjik ta’n alsutmi’tisnl malsann Liksa’q wejkwa’taqnik na teluisultijik Morton S. Binet, Maxime Forest, George T. Andrew, Dave Powers, Charles W. Goyetche, Mrs. Julia Benoit aq Keptin C.D. Terrio.


Ankaptmumk ta’n telawtikis koqoey 1912ek, nmitten ji’nmue’k tepotk - $3.00, nisawtukwemkik $1.35; e’pitewe’k wenju’ksnank $1.60 nisawtukwemkik $1.35; l’pa’tujue’k aq e’pite’ji’juek tepotk nisawtukwemkik $0.95, aq newtiska’q jel ta’pu lapelis telki’k a’tla’wekn $1.15 telawtik. Wutmo’taqn wen wjit wi’kk wejiaq Vernon Co. We’kapekitk, telawtiksip: pipnu’jaqmatia’tasik tapsuney lisqeikney - $6.75, etlkasikwa’timk - $3.00, aq keluskikk tapsunney lisqeikney $10.00. Meski’k mun’ti’j kan’ti’k kistelujik wjit $0.05 kisna $0.10, Robin, Jones aq Whitman malsano’kuo’muaq. Miamuj mikwite’tmumk anawtikip elp pekwatmumk, ji’nmuk pekwatu’tip tapuaykl wjit newtikiskik elukwemk etl-palikatmumk mime’juey, etekip pitawk Lenoir Forge etek Liksa’q.

D’Escoussek

Levesconteaq malsano'ko'm nike amskes nme'j salawatasit eyk<STRIKE>i</STRIKE>s.Levesconteaq malsano'ko'm nike amskes nme'j salawatasit eykis.
Don Boudrot and the Isle Madame Historical Society.

1900’sek, malsank wejita’jik Jersey Island, panta’tu’tisnl malsano’kuo’ml D’Escousset awsma miaw-wl-pmia’q epatua’timkewey. Msit malsano’kuo’ml eteksipnl wejuowk etli-epatua’timkewey. Niwe’k koqoey nkutey pitewewey aq kakknawe’l petkitasiksip malike’w-iktuk tujiw panto’tumkis aq ilpalikatasiksip. Kaqi’sk awsamki’ksipnl walipotl siaw na’taqma’tasiktn na wali’jk ewe’wusnik na’taqma’toq toqoey tepakwa’q. Kesik, mkumi ta’n tujiw etek elipitue’k, teptek koqoey walipotl-iktuk ke’kwa’tumkis mkumi’ktuk. Malsank ela’tu’tijl tapaqn aq te’sipowk nemiskmi’tij wutmo’taqnuow. Jijuaqa, amujpa malsank apu’kwetu’tij koqoey nuta’taq wjit kesik ke’sk me’ toqa’q ke’sk mna’q keptiknuk elipitue’k. Malsank nkutey DeCartet aq Levonesconte, Morrison aq Dunn ala’tu’tisnl malsano’kuo’ml ta’n nuta’qsip teli apu’kwetumk koqoey ntui’skewey.

D’Escoussek, W.J. Levesconte ala’toqsipnek mtmo’taqneyek tel-salawa’luj mime’jk aq malsano’kuo’mek. Levesconteaq alsutmi’tisni’kl pukwelki’kl kmu’ji’kankl ewe’wasiksipnl salawa’luj mime’j. Salawa’tasijik mime’jk ke’kupo’lusnik eloqwa’taqnn kispasuksinew nipk. Tujiw eli-apu’kwetumkisnik etlankuamkl Wesk Indies aq South America. Maw-kejikaw, Kjipuktukewaq pekwatelmi’tis mime’juey. Aq elp, Levescontesaq alsutmi’tisnl walipotl aq elukewkwi’tisnik wenik walipota’multilijik oqwatnuke’l Niliksa’q . Kisi maqa’tasikek mtmo’taqney alsutmi’tij Levesconteaq, William Levesconte wkwisl, William Jr., panta’toqsip mime’juey etlitasik aq malsano’kuo’m Napikwanji’jk. William Levesconte Jr. pekijialutkek ula mtmo’taqneyek aq kisi-npikek maw kisikuitl wkwisl, Peter Levesconte, siaw-maliaptiksip.


A photograph of the D'Escousse LeBrun firm.A.A.LeBrun store in D'Escousse, a branch of the Arichat store.
Don Boudrot and the Isle Madame Historical Society.

LeBrun General Store ika’tumkis D’Escoussek 1900ek, wettaqne’wasik LeBrunek Liksa’q. Kisinpikek John LeBrun, Liksa’q, wkwisl Arthur siaw-maliaptiksip mtmo’taqney. LeBrunaq aknutmaqnmuew knekk eli-apaja’sik , John LeBruno’q pejiwsittek Liksa’q, wejiesnaq Normandy, France. Mawi-amskwesewey mtmo’taqney panta’to’q mu meski’ktnuksip, na’sik mita seskwe’kaq aq natawo’tkek sulieweyek mu pekije’nuksip poqji-msiki’k mtmo’taqneym. Malsano’kuo’ml alsutkl kaqi-maliaptiksip Napikwanji’jk. D’Escousse etek wutan wejiapu’kwetumkis malsanewewey, elkitasik wenik wikultijik Napikwanji’jk. James Harley, pekit-lukwes elayjo’tekewajik. Ula maqamikew i’teksipnek wi’katiknn apu’kwetumk, tapsunn aq wenju’ksnank etlintui’skemk, keltikewey etli-ntui’skemk aq malsano’kuo’mek.
Newte’jkek malsano’kuo’mek eteksipnek wejuowk etl-patua’timkewey D’Escousse, alsutkisnek Carolyn Morrison. Netui’skesni’k sunmink, klujjiewe’l aq pessimkewe’k.

Qamawtik eteksipnek Morrisonek malsano’kuo’mek. Msit wape’jkl, sismoqn, pitewey aq niwe’k ntui’skewey elti-anko’tasiksip malike’w-iktuk elamko’tasijik upmetuk aq meskilkik wasiante’jk epultisnik waju’ejik kan’ti’k. Dunnaq alsutmi’tisnek malsano’kuo’mek eteksipek so’qatimk wenaqte’ji’jk kikjuk etli-a’sikatik awti’l ela’tikl D’Escousse aq Rocky Bay. Klaptan William Dunn, wte’piteml nujo’tkisnek malsano’kuo’mek ta’n etli-ntui’skasikl weltekl a’kwesnn aq tapsunn. Akwesnn ewni’skweka’tasikl wi’katikn-iktuk tujiw pija’tumkl welitpamukwa’tasikl lisqeiknji’jl, na tewji-wuljaqo’ltisnik ula wutanji’jk.

Ula kis wikasikl mawi amskwes tewa’tumkisnl Isle Madame Historical Society’s Historic Project ’80, ta’n kaqi-kisa’tumkis Nipk 1980ek, aq The Days of Wooden Ships and Iron Men: A Brief History of Isle Madame, kis wi’kiksip Don Bondrot, aq tewa’tu’tis Isle Madame Historical Society 2004ek.

WorkThroughTime LogoDownload a PDF version of this story. [file size = 420 KB]


 


© C@P Society of Cape Breton County, 2009

Site Map