Back To Home Page

Ka’palu’sk Mi’soqo Port Hastings-Mattaqtekemk Unama’kik

A photograph of the Gabarus coast.Gabarus.
The C@P Society of Cape Breton County.

Mattaqte’kemkewey mtmo’taqo’kuo’m Ka’palu’sk, pasik newte’jksip pikwelkl elakutikl Unama’kik 1900'sek. Mattaqte’kemk weji-pqutamkiaqsip Mi’kma’kik ika’tumkek mawi-amskwesewe’l wsitqamu’k kaplno’l alsutkl mtmo’taqnewo’kuo’ml Jipuktuk, We’kapekitk aq Nemjipukwik 1849ek. Tapuipunqekl pemiaqek mtmo’taqney netui’skmus Mi’kma’kikewey wasoqiteskewey mattaqte’kemkewey mawio’mi, nekwow assoqoma’tu’tis Tui’knek eltaqa’tu’tij ke’kwe’k tujiw siawa’tu’tij Port Hastings aq Sipuk. Eymu’tisnik wenik apankitmi’tis l’taqa’siktn Ktaqamkuk aq qame’k eleke’wa’kik. Western Union panta’toqsip mattaqte’kemkewey mtmo’taqewo’kuo’m Kwesamkiaq, aq ika’tu’tisnl qatayuk siawa’tumkewe’l msit tami wutanl Unama’kik. Sipu aq L’uipulkewey pulja’ynewey ala’tu’tis nekmow wtayijuew mattaqte’kemk. Unama’kik etl-mawa’tasiksip aknutmaqn wjit msit kmitkunu aq elp wjit qame’kewaq. Pekije’k Ka’palu’sk mattaqte’kemkewey teli-wi’kikewtultisnik wenik aq wikmawaq Pastunkewa’kik aq tami se’k Kanata.

A photograph of a morse code sheet.Morse code sheet referred to by telegraph operators at Orangedale Station.
The Orangedale Railway Museum.

Ka’palu’skewey mattaqte’kemkewey mtmo’taqnewo’kuom aq wi’katiknewo’kuo’m eteksipnl malsano’kuo’m alsutk Hughie MacDonald. Hughie malsanewis 1870ek mi’soqo 1930ek, toqo wte’piteml, Flora, nujo’tkisnl mattaqte’kemkewey aq wi’katikno’kuo’m. Alex MacDonald malsanewis nanipunqekl kisna asukom te’sipunqekl mi’soqo 1936 ta’n tujiw Flora wtusl Tina MacDonald wesua’to’q malsano’kuo’m, mattaqte’kemkewey aq wi’katiknewo’kuo’m. Na 1914ek mi’soqo 1958ek, mattaqte’kemkewey ewe’wasiksip wjit qatayuk siawa’tumkewey mikawe’k Sule’katik aq Naqna’pi’jk. Kaplno’lewey mattaqa’tekemkewey ika’qsip natamiaw 1950ek, na’sik mi’soqo 1961ek, ta’n tujiw koqwajiaq mattaqte’kemkewey ika’qek, newte’jkis mattaqa’tekemkewey wutank aq eteksip Tinaek.

Minu'atasik Nuji Maqtaqte'ketko'ko'mk ansitilkewey museum.Minu'atasik Nuji Maqtaqte'ketko'ko'mk ansitilkewey museum.
The Orangedale Railway Museum.

Mawi amskwesewey mattaqte’kemkewey mtmo’taqnewo’kuo’m Ka’palu’sk ika’tasiksip 1930ek, Herbert Gunn malsano’kuo’m alsutk. Welkne’kek aja’tasiksip, ela’tumkis Captain Grant malsano’kuo’mim nujo’tk Christine Grant, Absalom aq Margaret (Munroe) Grant wtusual. Nujo’tkisnek mattaqte’kneyek piamiw newiskekipunqekl. 1947ek Mildred “Mid” Gray ika’lus maliaptmn kaplno’ley mattaqa’temkewey aq mattaqte’kemkewey mtmo’taqney. Na tujiw mu suel koqoey eltaqa’tasinuksip Ka’palu’sk aq wejuowk na’te’l. Etekl wutanl ala’tu’tis kaplno’ley mattaqatekemkewey eliaq L’uipu’lk aq pilue’l pasik mesnmi’tis mattaqte’kemkewey. Etekip mattaqte’kemkewey mtmo’taqewo’kuo’m Ka’palu’sk nujo’tk Hughie MacDonald wte’piteml, aq newte’jk etekip Naqana’pi’jk nujo’tk Dan Hughie MacLean. Mid, mesnkisnl mattaqte’kne’l wejiaql na’te’l aq pilue’l wutanl tujiw siawa’toql mattaqa’teknewey-iktuk wejuow wutanl, we’kaw L’uipu’lk. 1959ek kepjoqa’tumkis mattaqte’kemkewey Ka’palu’sk, pasik tekle’jkl mattaqatekne’l weskwiaql siawa’tu’n kinua’taqn. Etquljuiku’s 1961ek, Maritime Telegraph and Telephone ika’qsip Ka’palu’sk, Mid nutjo’tkis. L’uiknek jel pesqunatek te’sijik pisqutqa’tasnik mattaqte’kne’l, weja’tekemk Ka’palu’sk, Naqana’pi’jk, Paslue’katik mi’soqo Sterling. Mid kaqi-lukwes Kesikewiku’s 19, 1976ek ta’n tujiw ika’qek paskijete’mumkey mtmo’taqney. Nkutey na’tuen teluep, “Na na’kwek nastaqa’luksiekip msit tami wsitqamu’k!”

Ula aknutmaqn mawi amskwes ewikasiksip Tides and Times-Life On the Cape Breton Coast at Gabarus and Vicinity. 1713-1990 kis-wi’kmi’tij aq tewa’tu’tij Mary aq George Lavery.


Port Hastings Mattaqte’kemkewey

MacMillanaq wikuow etek tewitk camsoq t'an Mary MacMillan nuji maqtaqte'kMacMillanaq wikuow etek tewitk camsoq t'an Mary MacMillan nuji maqtaqte'k
The Port Hastings Historical Society.

Nkutey nike’ Ka’palu’sk, mattaqte’kemkewey meluij nuta’qsip wjit aknutmaqney minikuk aq me’ knekk. Weja’tekemk 1818ek aq siawa’sik ukmuljin te’siskekipunqekl aknutmamkewey wejiaq Mi’kma’kik aq Unama’kik nuto’tmi’tis MacMillanaq aq wikmawaq. Hugh MacMillan aq wte’piteml aq wunijuaq pejiwsisnik maqamikew telui’tasik MacMillanaq kwesawey, maqamikew etek kikjuk Qamso’q te’wamkik.

MacMillanaq nikana’tu’tip teli-pkisitasik mattaqte’kemkewey tett Unama’kik. Mawi-amskwesewey mattaqte’kemkewey mtmo’taqnewo’kuo’m panta’tasiksip Port Hastings wikuaq Hugh wuji’jl aq weji-wisunml, Hugh MacMillan. Mu ketlewe’nuk awsama ta’n tujiw, etlite’tasik Port Hastingsewey mattaqte’kemkewey mtmo’taqnewo’kuo’m panta’siksip 1846ek.

Amskwesewey mattaqte’kemkewey a’papi wjit Mi’kma’kik aq Unama’kik eltaqa’lus mattuesuatp mi’soqo Qamso’q te’wamkitk. Mita tetuji knekk eltaqpit a’papi, nisu’kwet aq nastesink mto’qn-iktuk walipotl. Klapis, lampo’q eltaqa’lus weja’tekemk Auld’s Cove mi’soqo MacMillanek kwesawe’k. Kwlaman ma’ wespekiek a’papi, eljaqmumkis pku tujiw o’km sekapilasiksip tujiw me’ pku weskitjaqasis. Te’sipunqek a’papi wenaqpilus aq mesin-lukwasis.

M.M aqwkwisl kitk maqtaqte'kesnik Port Hastings.M.M aqwkwisl kitk maqtaqte'kesnik Port Hastings.
The Port Hastings Historical Society.

Hugh MacMillan nujo’keywasni’k Western Unione’k apa’pi’k. Ke’sk etek mattaqte’kemkewey mtmo’taqnewo’kuo’m wikuaq, msit wikmaq kis-kina’masultisnik apu’kwetnew aq mesnmnew mattaqte’kemkewe’l. Wtusk Annie aq Euphemia aq kisikwenatl Sadie MacInnisal, wkwisk Douglas, John Finley aq Angus Beaton MacMillan aq wel-kne’kek wuji’jl Douglas MacNeil, msit kiskina’masultisni’k mattaqte’ka’tinew. Eyki’k ewe’wmi’tisnek ta’n koqoeyek kis-kina’masultitji’k we’jitunew lukwaqn, nkutey nike’ Angus B. MacMillan-ta’n tujiw kaqi-kina’masijek ST. F.X 1901ek poqji lukewasni’k Inverness aq Richmondewey puljayn etek Inverness, jel mi’soqo 1921ek nujikinua’tekes wjit puljaynl aq klapis etli-alsusis.

Hugh MacMillan wkwe’ji’jaq, Christine elp nata’ mattaqte’kesnaq. Siku’skewisnaq nutqwe’kek, wji’numumaq John Carpentero’q, malsanaq aq nutewistoqaq, nepkek nekm amujpa maliamasnik wikmaq. 1880ek, kisi-nplijek, Christine panta’toqsip mattaqte’kemkewey mtmo’taqnewo’kuo’m wikuaq aq wel-kne’kek newtiska’q jel ne’w te’sikl a’se’l etli-ktuknimkewey telusik Hastings House.


Elukwa'tmi'tij maqtaqte'knapi'l.Elukwa'tmi'tij maqtaqte'knapi'l.
The Port Hastings Historical Society.

Klapis, Christine aq Johno’q wtusual, Annie malie’wi’tisnl William Petrieal, nujo’tmlis etli-skmamk Port Hastings. William eltaqa’toqsipnek mattaqte’kemkeweyek Hastings House kwlaman Annie aq Christine kisi- apu’kwetutaq klusuaqne’l. Annie Petrie klapis ekina’mues tel-mattaqte’kemk aq pukwelki’k wenki’k kis-kina’muasni’k pejita’litka mtmo’taqnewo’kuo’m etek Hastings House, Church Street, kis-kina’muaj wenik, wejitu’tisnek lukwaqnek kaplno’lewey mtmo’taqnewo’kuo’m nutjo’tk Mrs. Petrie kisna Canadian National Railway mtmo’taqnewo’kuo’m.

1981 etlewistu’timkip Kaye Fraser Snyder etli-weskwijinuip Port Hastings, Kaye teluep na’tamiaw newte’jit tepknuset teli-pkiji kina’muatl wenl Mrs. Petrie nta’mattaqte’kelin. 1920ek kis-kina’masijek Kate, tapuiskekayikl pekwatoqsip wen mattaqte’ket aq amujpa eyk wikuaq mita jiptuk ika’qtitew mattaqte’kn.

Christine MacMillan Chisholmo’q etli-npiksipnaq wikuaq Punamujuiku’s 31, 1923ek. Wtusaq, Annie Petrieo’q nepkisnaq Punamujuiku’s 2, 1934ek.

Ula pkesiknn aknutmaqn wjit mattaqte’kemk Port Hastings weja’tujl Yvonne Fox, Port Hastings Historical Society (aknutmaqney mawio’mi).

WorkThroughTime LogoDownload a PDF version of this story. [file size = 404 KB]


 


© C@P Society of Cape Breton County, 2009

Site Map