Back To Home Page

Chez Douce: Nutankuat E’pit Na’kwekm

James O. St. Clair

Pukwelk wen ta’n assoqma’sit Qamso’q pemteskik wutqutaqne’kati etek kikjuk wasoqnmaqnatkw, Unama’kik. Mu pukwelkik elapatesulti’k ankaptminew wutqutaqne’l kaqamultikl. Tlia’j na wisun Belhache me’ ewikasik Pekitawe’l wjit weji-wisik kwesawey etek na’te’l mu ewikasinuk mattaqa’tekemkewe’l wi’katikne’l aq mu nenmi’tik pukwelkik wenik kiskuk. Douce Belhache aq wtusaq, na’msiteweyaq wnijanaq, elisinkik na wutqutaqne’kati, kikjuk ta’n i’wikipni’k, Port Hastings. Douceo’q siku’skewipnaq wji’nmumaq keptino’q kwetapa’lijek apaqtuk. Douce siawqatkis kisi-nplijek wji’nmumaq aq pema’toqsipnek wel-pmia’q mtmo’taqneyek. Tlia’j na newtu’kwa’lukwep Unama’kik, kisita’sisnaq mu apaji-l’mien qame’k ta’n wikultipnik wikmaq Jersey.

Ki’s sa’q wenik tel-aknutmu’tijik skite’kmuj ala’sit qasqe’k kikjuk wutqutaqne’katik, pukwelkik ketlamsitasultijik Douce Belhache na ala’sit eskmalatl wji’nmuml apaji-pkisinlin. Na’sik aji-klu’k aknutmaqn ta’n teli-ntawankuataq aq ta’n teli-apoqntikek mimajuaqney Unama’kik atel poqji-pejiwsulti’tijek wenik Unama’kik. Mawi-amskwesewey nutankuat e’pit Unama’kik.

Chez Douce – Nutankuat e’pit na’kwekm

Nemitun Cansoq weja'tekmk tui'kek.Nemitun Cansoq weja'tekmk tui'kek.
The Port Hastings Historical Society

1815 wju’sn wettik senusaqtek poqji-jikla’toq ewne’k qamso’q, ketu’ wlikiskik. Na’sik alukk teli-ankamkusijik nkutey ktu’ kispesaq aq weju’sik sapo’nuk. Walipotl kla’qij alto’kutikl ewipk samqwan. Walipot-iktuk, ki’s matlotk etl-lukutijik, kiskaja’tu’tij koqoey pqutamo’tnew nkutey kmu’j, kispasasit mime’juey, aq tipu’lewey.

Ntlu’tew wejipkuta’q wenji’kuo’m etek qatayuk wenaqamikek kikjuk qasqe’k. Wejitasik kun’tew aq kmu’j, mu teltenuk nkutey msit pilue’l kmu’ji’kann wutank. Lamikuo’mk Douce Belhache ilajit wjit tl-mil-lukwetew kiskuk. Eksitpukatalk pipnaqn aq atuomkminey amjaqikney aq pitewey ta’n kisi-kiskaja’toq lukewinu’skw, Sarah Hubert. Toqpijik pataluti-iktuk, etlewistoqik, wsitunuew, a’qatayik aklasie’wi’simk aq wenjui’simk. Ewe’wmi’tij elp sepewi-alasutma’tij aq alasutma’tij ke’sk mna’q ketaqama’ti’k.


Newte pukteulk sapasik tui'knek. Newte pukteulk sapasik tui'knek.
The Port Hastings Historical Society

Douce, ki’s piamiw newtiskekipunqekl siku’skewit, eskmalajik pejita’new nutankua’tijik. Wji’numumaq, maja’silijek am-tli-kiskiksip nkutey kiskuk. Kwetapa’qsipnek walipotmek kikjuk Phial pemjajika’timk Madiera. Pekije’ksip mi’soqo kinua’taqn ika’q pkesiknn Belhache walipotm-L’Esperance, na’taqamto’kekisnl Madiera. Metu’na’qsip na Peskewi’ku’sek na kwetapa’qsipni’l ne’siski’l walipotkl. Douce, sa’q ki’s sespete’lmajl wji’numuml kejitoqsip nuku’ ma’ elam apaji-pkisinlikl.

Kaqi eksitpukatali’tij e’pijik, Sarah masqwamko’lajik “Pewtere’k” eptaqnk. Douce wunki’kuk iknmasipnik mlakejuo’ql telamuksilitl nkutey eptaqnk ta’n tujiw malie’wijek Jersey, 1786ek. Keskelmatl mita mikwimjl wikuowek St.Aubin. App wisqiw weniejek, mikwimatl Sarahal wo’kmaq, Philip Ingouville aq wtusl, peji-miawla’kwataltaq aq jiptuk ktuknitaq ke’sk mna’q apaji-l’ma’ti’tik Natuaqnek. Ingouville elp tley Jersey, pekisinkis 1788ek, newte’jk te’sipunqek nkutey Belhache’aq. Sa’q toqankuajik mita akutijik aq wela’matijik. Wtualipot enqitek pitue’k kikjuk Belhache’ alsutk epatua’timkewey. Douce eliet a’se’k aji-kna’sit, nasa’latl wape’kl atlail aq musikiskewamu’k wtoqwan. Wtlmaqnk nasa’latl pile’l anquno’sun kisia’titl John aq Isabella Buck ta’n wikijik qamawtik. Wmuksnk maqtewe’kik mikekne’k weji-apu’kewtumkik France. Tlia’j na siku’sk, sa’q pun-maqtewkutas. Wunjek nasa’toq wape’k elaqpa’tasik a’kwesn. Wusapunm mawpilk. Ankamsit wenju’jaqamati-iktuk, welaptik ta’n koqoey nemitoq. Ne’wt kiskaje’k, eliet apje’jk poqtiska’sik etek nikantuke’l wi’kk. Tewopa’timk tuopiti’l, elapimk kwesawey teluisik Belhache’s Point mi’soqo Telamnipukwek nemitoql walipotl pemi-ilajuktasikl poqtaqteken aq ta’n tle’l mtaweknmual. Kejitoq kne’ji’jk amujpa mtoqietew etl-patua’tekemkewey aji-kitmn te’sik tipu’lewey elkitk Ktaqamkuk aq aji-iloqaptmn koqoey wejiaq Liverpool, aklasie’wa’ki. Nuta’tew wi’katikney wije’wmi’tij la’tuan nuji-mawkiljewtl, Jean Danglois, ala’tulij mtmo’taqnewo’kuo’m kikjuk na’te’l.

A photograph of Belhache Point.Belhaché Point.
The Port Hastings Historical Society.

Ke’sk mna’q pemkopa’sik mimqwanusiey pataluti sa’q weji-apu’kwetoqip aklasie’wa’ki, kaqama’sit kikjuk puktewikan ta’n etlamkulet klmuejuapskw wejiet Asikeskuank. Temsaqasik kaqapitk maqtewe’k wi’katikney napui’kaqn kisitoq Andre’ Jervias. Kiwto’qwi’kasik wsiskw nikjiplu’atpat e’pite’ji’j, na’msiteweyaq wunijanaq aq weji-wisunmaq etl-wutqutasit wenaqte’ji’jk etek kwesawe’k Qamso’q.Kejiatl ta’n nekml elisinlij- mu nkutey wji’nmumaq kwetapa’lipnaq apaqtuk.

Douce Elizabeth Belhacheo’q ne’pa’sipnek epsimkeweyek tewije’kek asukom jel ukmuljin tepknusetk, tapuiskekipunqekl pemiaql. Mu na’kwek pemianuk mu sama’tuk wtusl napuikaqn. Kiskuk, mikwimsit amujpa apu’kwetoq wutqutaqney wjit wji’nmuml ta’n kisi-ika’tew kikjuk wtusl elisinlij, ta’n tku’k ika’jik kikjuk qasqe’k.


Elizabet Blanche etliwutqutasit.Elizabet Blanche etliwutqutasit.

Na’sik, pe’ nike’ amujpa ekitkl wi’katikn petkitkl nuji-ilsuteket. Etawep me’ maqamikew kikjuk Ship Harbour nike’ teluisik Port Hawksbury, aq kaplno’l Unama’kik iknuaj. Kejitoqip tawen me’ maqamikew ne’wt kejiajek Paintaq aq Bailleulaq ketu’ l’tu’tij etl-tulimk walne’k. Kejitoqsip amujpa elp nekm tli’katew na’te’l kwlaman wejuowkw i’tew ta’n etliaq koqoey.

Nespiw, petkitmut wi’katikn iknmaj asite’lsuti wji-apu’kwetun gypsum piskwapa’q etek kikjuk ta’n etl-mulqatk. Mulapukuek, ika’taqu’tijik kelutmi’tij apu’ksinew walipot-iktuk kwlaman kisi-lamkistutaq ika’taqn-iktuk ne’wt kisi-ki’sasik. Ewi’kikewatl John Baillieal mita nekm ala’toq walipot kis-we’wtew l’kitmuan gypsum. Menaqaj ewi’kik, kelutk ta’n tlawtukwelital ela’tulij Mulapukuek. Me’ pukwelkl wi’katiknn kis-wi’kikl apu’kwettal kiskuk, weli-apankituatl ta’n wenl smaqa’tulijl kwlaman wli-anko’tal.

Na’ku’set knekk musikiskituk epit aq piskwasit tuopiti-iktuk, na Douce atlasmit ta’n tujiw Sarah petapilk epetek chocolate aq weli-eptek pipnaqn aq te’plma’sewey. Ke’sk etlatali’tij, wesku’tmi’tij mijipjewey ta’n nuta’tew Jipuktuk wetkitmnew. Me’ mu tepi-pkije’nuk kiskajeyinew tapatatk Guernsey, na’sik etuk jel nuta’q kelumanew wjit elmiaq ika’tij. Aji-wetqane’k Channel Islands na aji-nqasi-mena’taqumk aq Unama’kik ta’n puksi keltaqami’k. Ewi’kmi’tij elp koqoey piluey nuta’tew wikuaq.


Elapimk luiknekeke'l.Elapimk luiknekeke'l.
The Port Hastings Historical Society.

Kaqatali’tij, Douce keta’muatl Sarahal kelutmlij kisi-lukewknew tapusijik Mackinnone’ji’jk l’pa’tujk wapamukwa’tunew wenji’kuom aq lakkla’ns aq wkwe’ji’juaq apoqntmnew kesistaqnasikl pla’kitl aq eljaqasikl msaqtaqtl. Ika’q waqama’tekemk. Sarah elp telimatl, nutmat ika’taqnewinu’k tle’k Sutik ketu’ atankuala’tijik jijklue’wji’jk Plaster Cove pem-kaqiaq newte’jk ekntie’wuti. Kelu’sultilijik to’q. Douce, telimsit, amuj wi’kikewatal wel-nenuatl ika’taqnewinu’l na’te’l, pkwatelmuan wtue’mk. Wlankuataq Ktaqamkuk aq ke’sk elkitk tipu’lewey aq kmu’j St.John’s wejkuaq ekntie’wuti, jijklue’wjuey elp l’kittew. Ke’sk mna’q Sarah aqua’sik aji-wissukwatmn miawla’kewey, Douce ekinua’tuatl ketui’kat Ship Harbour mita kis-iknmuj maqamikew na’te’l. Sarah welsitk mita wsimk wikultilijik kikjuk na’te’l. Ula e’pijik elita’sualtijik aq aji-wla’matijik jel pasik alsusit aq lukowinu aq keknue’k wjit tapusijik epijik newtukwa’lukwejik ta’n pukwelkik matlotk asu’teskmi’tij. Sarah kejitoq ta’n Douce etli-anko’tk pe’skewey elmiaq nuta’tij.

A postcard depicting ships sailing in the Strait of Canso.The view of Port Hastings from Ship Harbour.
The Port Hastings Historical Society.

Wenaqa’sijek Sarah, na Douce elulatl lielin qamawtik aji pipaniman Buck aq Isabella’al jukwa’tinew. Douce apoqnmuasnik jukiwsinew Buck aq Isabella piamiw newtiskekipunqek, weja’tisnik Scotland. Natawi-eltaqte’kejik, kelu’k waieknapiey koqoey kisitu’tij ntui’skenew, kaqi’sk netui’skma’tijik wenik atel pejiwsultilijik ta’n nuta’tij tapsun kisna anquno’sune’l. Aq elp kisi-eltaqte’mi’tij kelu’k lapelaskewey a’tla’wekn ewe’mi’tij lapeleskewey a’papi’jk wejiet Ireland. Pukwelk ula koqoey Douce ewe’wk wikuaq kisna apu’aj wo’kmaq Liksa’q aq Kepek kisna jijuaqa iknmuaj keptinaq wte’pitemuaq ta’n tujiw peji-witua’mua’tij wji’nmumuaq wejita’jik Pastunkewa’kik. Kaqia’q matntimk Aklasie’wa’kik aq Pastunkewa’kik, pukwekl walipotl poqji-oqwa’tikisnl Qamso’q aq pemi-ajelkik keptinaq peji-wije’wa’tijik wikmawaq.


An image of a woven coverlet.The C@P Society of Cape Breton.

Mu pekije’nu’k Isabella Buck mete’saqte’kewatl Douceal. Isabella kajjimenewtaqa’toq aq Douce wenju’taqa’toq etlewistu’tij na wi’kwustasijik. Douce telimatl ta’n tetuji wlamaj pile’l anquno’sune’l naskuatl, wejitasitl a’tla’wekney aq waieknapi. Telimatl Isabella’al wlankualanes anquno’sune’k aq pipanimatl etuk me’ kisi-eltaqte’mi’tis ula a’tla’wekn toqo lukewkwi’tis e’pite’sl lian anquno’sune’k. Mita etlite’tk pukwelkik kisankua’tis. Isabella welsitk mita aji-ksatk eltaqte’kemk aq katu pasik eltumk waieknapiey. Douce elp pipanimapnl Isabella’al nuta’new atki’k etl-lukwemk wjit l’taqte’kne’l aq l’taqnikne’l. Telte’tk nuta’q kijka’ aji-maqa’tasin mtmo’taqney. Isabella nestue’k aq nujo’tkl mtmo’taqne’l wjit l’taqnikney. Wunjianuaq tepwijo’ltijik maliamanew jijklue’wjik na ala’tu’tij pukwelk kelu’k waieknapiey wjit ta’n tel-lukuti’tij. Isabella welsitk atki’k etl-lukwemk kwlaman kisi atki’ktitew mtmo’taqney aq ksua’lanew aq kina’muanew lukowinu’k, na lukwaqn kisitutaq wjit e’pite’sk na’te’l. Douce teluet, pipanimatal saqpa’ntiejl, Alex MacKinnonal l’tulin.

Ke’sk mna’q apaji-l’miekek, Isabella aq Douce wejelmijik teli-o’plsitmi’tij kajjimenaq aklasie’wi’simkl. Kesatk Douce weskewe’k na wjit kesatk aknutma’ti’tij, John aq Isabella-al aq wenik wejuowk wikultijik aq lukowinu’k. Poqji-wi’kik kis-aknutmamkewey ewikasik iknmuataq maqamikew wiki’tij aq etl-lukwe’tij kisa’matulti’tij lukewanew eltaqte’kewanew wjit koqoey nuta’j wikuaq aq atankuatmumkewey. Welaptik tetuji nta’lukwejik aq attikna’tijik.

A photograph of Belhache Point.Belhaché Point.
The Port Hastings Historical Society.

Klapis poqji-aluamkwiaq. Wju’sn se’k wettik aq poqji-maqatkwik apaqt tepkisa’toql Unama’kik aq Mi’kma’kik. Douce kejitoq winikiskik. Na’sik mu koqoey ki’s jikla’tuaq tetuji wlta’sit peji-mittukwaljik wo’kmaq, Phillip Ingouville aq wtusl Ann. Wtusaq tetpeyi’tis Annal. Welsitk telui’tut “Nsukwi’s”, na weskaqelmajl Annal wunijuank. Ankite’tk ta’n tlapewisoq wtusaq na tewije’lij. Pipanimajik pmkopa’tinew tujiw pipanimajl Annal ta’nuk malie’wilital.


Elapimk tet tui'kneke'l 1902ek.Elapimk tet tui'kneke'l 1902ek.
The Port Hastings Historical Society.

Tlia’ na Douce aq Phillip se’ wikijik Unama’kik aq metue’k teli-asua’timk, mittukwaltijik te’s kisi-pkwatu’tij aq ewi’kikewtijik wjit mtmo’taqney. Douce welkisitoq ta’n tela’muaj Phillipal mita ala’tulij meski’k ika’taqney Na’tuaqnek aq elukewjik pukwelkik wenik. Aq elp ala’tulijl walipotl asuita’ql qame’k ta’n Douce kisi-l’kittew kispasasik mime’juey ntui’skasiktn Europe aq South America. Kitk kejitu’tij ki’s sa’q wikmawaq toq-lukutijik elkitmi’tij koqoey qame’k. Philip kesatk tela’mati’tij Douce-al aq mu weji-ewla’laql. Kepmite’tmi’tij ta’n telakuti’tij aq tel-toq-lukwejik.

Suel tetpe’kik aq nemitu’tip tetuji keknue’k Unama’ki wjit teli-asu’kitmumk koqoey Channel Islands. Eykipnik atel poqji-pejiwsulti’tijek wenik mi’soqo klapis kaplno’lewey ika’qek Sipuk. Nike’ nemia’tijik pem-ajelkik wenik pejiwsultijik wejita’jik Channel Islands, Ireland aq Scotland. Jijuaqa na wesku’tmi’tij ta’n tleyi’tisoq siawqatmi’tij Jersey. Ne’wt Philip pipanimapnl koqoey wjit mu apajiwsiksip kisi-nplijek wji’nmuml. Ewlikwetutkis, telues na’msitewe’l wunijan etl-wutqutasijl tett aq kisita’sis siawqatmn ta’n etl-wlqatk. Aq elp ketu’ siawa’toqsip mtmo’taqney ta’n nekm aq wji’nmumaq kisitu’tip.

A photograph of Belhache Point.Belhaché Point, also known as MacMillan’s Point.
The Port Hastings Historical Society.

Kiskopita’tijek miawla’kwatalultinew, Douce mikwamatl witapl kesnukwamuksitl, na’sik mu koqoey ewi’tmuk. Kisatalulti’tij amal-aknutma’tijik Jerseyewi’sultiji’k tujiw Ann eliet qamawtik aji-mkink a’tla’wekney Douce ketu’ pestie’wa’laj malie’wilij. Douce aq Philip ela’tijik a’se’k kaqi-kisa’tunew wtlukwaqnuew.

Douce telimatl ketu’ jukwa’latl Methodiste’l ministl wejielitl Aklasiew’waki kisna Channel Islands, mita telte’tk nuta’q alasutuo’kuo’m panta’tasiktn kwlaman wenik pilui-ktlamsitasultijik tlo’taq menuaqlujik. Welsituasnaq pekisinlitaq ministlaq. Ingouville elp welte’tk aq teluet pipanuistmatew qame’k. Na tujiw telimatl Douce-al mu weleyuk aq ketu’ liet Kjipuktuk naji-ankaman malpale’witl. Aq elp ekinua’tuatl kisaknutmamkewe’l kisitu’tipnl klu’ktital aq kinua’tuatl wtlukewinu’l siaw-wije’wmlin elmiaq ksnukwaj nekm kisna mu kis-siaw tluekek. Douce na’sik nestuajl aq welta’sit ankite’lmjl. Mita ketu’ l’ma’tijik ankmayiw, mu ketkuni’k Ingouvilleaq aq mu enqa’ti’k jel wloqatalnew toqo Sarah kisi-wisku’pajik. Teluejik app pkisintaq tujiw semaqa’tijik. Metoqa’tijik qasqe’k tujiw wali’j ela’lukwi’tij walipotmuaq. Douce elapit ankamajik semaqa’lujik. Pipanimatl Sarahal jukwa’tulin mo’kopa’q aq newte’ wjit elp nekm. Weskutmi’tij koqoey kis-tliaq na na’kwek aq ta’n tl-lukwetaq weskwiaq ekntiewimkewey. Mita nike’ siwkw, Douce kejitoq amujpa lietew Liksa’q aji-ila’muan alsutmi’tijl walipotl na’te’l. Wo’kmaq eskmaljik kijka’ aji-tkweywan. Na’sik pe’ nike’ lietew etl-patua’timkewey aji-iloqaptmn koqoey oqwa’tasik aq ketu’ smaqkitasik.


Nuji kwitamemkewey pemaqtekek.Nuji kwitamemkewey pemaqtekek.
The Port Hastings Historical Society.

Welkisue’kl anquno’sune’l nasa’latl tujiw tewiet aq metoqiet. Elapa’sit musikiskituk nemitoq pemi-aji-alukiaq. Ankmayiw poqji ankite’k ta’n tlitpiatal walipotl winikisknmi’tij smaqita’tij. Ankaptik ta’n elika’t, mikwaptikl atuomkminaqsi’l paskasua’ql. Atuomkminey amjaqikney maw-wikk nipk aq nekm aq wji’nmumaq malquma’tisnik atuomkminki’k pejiwsi’tijek kis-malie’wi’tijek.

Ika’j mawi-espitek wenaqtek, nemitoql kun’tal nekm aq wji’nmuml, kisi-mawomka’tu’tisnl piamiw nesiskekipunqekl kis-pmiaq ta’n tujiw pejiwsula’tijek wunijanual aji-wikultinew. Ula kun’tal piamiaqapnl ewi’ka’tijek. Mikuaptikl wasuekji’jl nikwekl kun’tew-iktuk aq ta’n tetuji wlima’ql. L’pa tetuji-wlipsetoql mita mu telamu’kl wasuekl nikwektnukipn ta’n nekm eltikwep. Nutuajik wenik etl-patua’timkewey-iktuk na awnasa’sit aji-maliaptik wtlukwaqn. Naqtiki’l koqoe’kl ekinua’tuekl Siwkw mita kejitoq nmittal pmi-l’miej. Ileka’latl anquno’sunml tujiw siawi’pit.

A photograph of a wild strawberry blossom.The C@P Society of Cape Breton.

Ala’toq lukwaqn amujpa maliaptik aq wi’katiknn amujpa ewi’kik wtuisunm. Etuk jel na tla’situknek wna’kwekmek mawi amskwesewey nutankuat e’pit Unama’kik. Douce Hubert Belhacheo’q na seskwe’kaq aq sapawsitaq. Kaqi-ksika’sik kinua’taqn wjit ta’n tele’ksipnaq na’sik me’ we’tuo’tmumk aknutmaqney-iktuk aq a’tukwaqn-iktuk.

James O. St. Clair and Yvonne C. LeVert’s, Nancy’s Wedding Feast and Other Tasty Tales, 2007, Cape Breton University Press.

WorkThroughTime LogoDownload a PDF version of this story. [file size = 432 KB]


 


© C@P Society of Cape Breton County, 2009

Site Map